Tuesday, May 29, 2007

Kolonisaator

Hispaanias on palju norralased. Norralased Hispaanias käivad norra koolis, näevad norra telekass, rääkivad norra keeles. Koolis on norra curriculum. Ainult üks asi on Norra ja norra koloonia Hispaanias vahel: ilm.

Tänu ELile, norra kolonisaator "hääletab kohalikel valimistel." Keda häletavad? Norralased tahavad norra vald, kus ka vallavanem rääkib norra keelt. Hispaanias.

Norra kolonisaator Hispaanias rääkib norra keelt poes ja frisööres. Üks poodmees ütleb, et ta peab räägima norra keelt. "Kes ei rääki norra keelt, ei saa kunded."

Kolonisaatored ei taha tasuta kursus hispaania keeles. Nad tahavad kõik norra keeles.

8 comments:

space_maze said...

Ka kui ma arvan, et see on normaalne (Austerlased Slovaakias tahavad rääkida saksa keelt, ...), ongi imelik. Nii väike rahvas, nii kauge kojust ...

Muulasena ma ei ole kvalifitseeritud õpetaja olla, aga ma märkasin küll mõned asju (The blind leading the blind :-D)

* telekass --> telekat (telekas, teleka, telekat, nagu kõik -kas sõnad)

* curriculum --> õppekava

* häletavad --> hääletavad

* rääkib --> räägib

* frisööres --> juuksuril

* poodmees --> poemüüja / poodnik

* räägima --> rääkima

* rääki --> räägi

* kunded --> kliente (arvan, et "kunde" on vanamoodne)

* ei taha tasuta kursus hispania keeles --> ei taha tasuta hispaania keele kursust

Kaur said...

Hispaanias on palju norralasi/norrakaid. Norralased Hispaanias käivad norra koolis, vaatavad norra telekat, räägivad norra keeles. Koolis on norra õppekava. Norrat ja norra kolooniat Hispaanias eristab ainult üks asi: ilm.

Tänu ELile, norra kolonisaator "hääletab kohalikel valimistel." Keda hääletavad? Norralased tahavad norra valda, kus ka vallavanem räägib norra keelt. Hispaanias.

Norra kolonisaator Hispaanias räägib norra keelt poes ja juuksuris. Üks poodnik ütleb, et ta peab räägima norra keelt. "See, es ei räägi norra keelt, ei saa kundesid."

Kolonisaatorid ei taha tasuta hispaania keele kursust. Nad tahavad kõike norra keeles.

Kunde peaks olemas saksa keelest laenatud ja nii palju kui mina olen märganud kasutatakse tõesti rohkem sõna klient.

Space_maze, sinu parandused olid kõik õiged, välja arvatud see, et eesti keeles käiakse juuksuris. Sinu enda esimestes lausetes olid mõned vead. Ma arvan, et nii peaks parem olema:

Isegi kui ma arvan, et see on normaalne (Austerlased Slovakkias tahavad rääkida saksa keelt, ...), ongi imelik. (äkki: "on see ikkagi imelik", ma ei saa täpselt su mõttest aru) Nii väike rahvas, nii kaugel kodust ...

Muulasena ei saa ma (mulle tundub nii parem) kvalifitseeritud õpetaja olla, aga ma märkasin küll mõnda asja (The blind leading the blind :-D)

Kaur said...

Ma pean tunnistama, et tegelikult ma ei teinud neid parandusi ka päris oma peaga, vaid paar korda kasutasin ikkagi Õigekeelsussõnaraamtu abi. Sellele pääseb ka Internetist ligi: http://www.eki.ee/dict/qs2006/.

space_maze said...

Äitah! Ka need veebisaidid on olnud mulle suured abid:

http://www.filosoft.ee/gene_et/
http://www.filosoft.ee/lemma_et/

Anonymous said...

Head varasemad keeleparandajad!

Palun kirjutage sõnavõtte SISU, mitte VORMI kohta. Keel on ju pelgalt vorm. Kommunikatsioon toimib MÕTTE kodeerimise/dekodeerimisena. Kui mõte täiesti selgusetuks jääb, siis on vormilised märkused asjakohased.

Ma arvan, et Painting waves in clouds proovib just sellepärast eesti keeles kirjutada, et näha, kas temast aru saadakse. Ja vastatakse. Eesti keelt võib ju õppida vastustest ka, kui need on piisavalt selged ja lihtsad :) ja mis võib olla toredam kui näha, et teisedki mitte-eestlased sust aru saavad! Seega tunnustus Sulle, space maze.

Aga ma ei usu, et korraga kõikide vigade parandamine tegelikult keeleõppel kasuks tuleb. Selliste vigade puhul peaks systemaatilisemalt lähenema.

Igasugune positiivne tagasiside on muidugi tore, aga totaalne korrektsioon on siinkohal kyll mõttetu, kas pole? Nii võib kirjutaja hoopiski ära ehmatada ning ingliskeelseks sundida. Millest oleks hirmus kahju. Mõni viga on olnud nii mõnus, et olen saanud suure suutäie itsitadagi :)

To Painting in the clouds: kämpa fram i samma takt!

space_maze said...

Ma arvan, et on väga hea märk, kui inimesed parandavad vigu. See tähendab ka, et sisu oli selge :D

Muidugi normaalne suhtlemine on tähtsam, jah :D .. aga ma ei arva, et parandamine peaks olema paha.

oHpuu said...

leatgo don Samis eret? hupmatgo don samegiella? jus hupmat, dalle livcci soma hallat gosage dahje goasge. mus dal ii leat lahka ovttage samegielat dovddusa. nu sahtta olles giella vajalduhttit.

Kaur said...

Muidugi on sisu tähtsam kui vorm. Tegelikult mulle selline vigade parandamine eriti ei meeldigi. Teine inimene on väga püüdnud ja ikkagi eesti keeles kirjutanud ja kuidas ma siis hakkan tema kallal iga väikse vea puhul norima. Ma olen seda siiski siiamaani teinud lootuses, et kui ma kõik vead ära parandan, siis see aitab tal keelt õppida ja väldib vigade juurdumist. Kui keegi tema vigu ei paranda, siis võib see keeleõppijat panna pidevalt valesid vorme kasutama ja sellest on hiljem palju raskem lahti saada.